Saturday, July 30, 2011

Kerli-Greete sünnipäev!


Reede oli see imeline ja maagiline päev, mil meie armas Kerli sai 18! Vähe sellest, et sünnipäev, lausa kaheksateistkümnes! Palju õnne teovõimeliseks saamise puhul!

Hommikul võtsime kaardi, lilled ja õhupallid ning lootsime ta üles äratada. Ma usun, et me tegime kõik õigesti, aga ta oli juba tund aega üleval olnud ja äratamine ei tulnud seega välja. Aga meie unised hääled olid kindlasti armsad. Laulus tekkis korraks komplikatsioon, kuna paljudel oli raskusi otsustamisega, kas öelda Kerli või Greete (või mõlemad).

Tööle pidime hakkama varem minema, kuna rattasõit oli kahjuks pikem. Ent töö oli vahelduseks väga mõnus. Tõstsime kive hunnikust konteinerisse. Esimene hunnik oli üpris väike, selle tegemiseks läks vähem kui poolteist tundi. Istusime taas rataste selga ja väntasime uuele põllule. Maali oli tund aega rajalt maas, teised tegid niikaua äärmiselt viisakat konveierit. "Aitäh!" "Palun!" - neid kuulsin sadu kordi.  Kõik töötasid üllatava innuga. 
Lõunapausile sõitsime kaks korda kauem.
Teise tööpäeva poole keskel hakkas vihma sadama. Ootasime kõik keepides puude all. Kuna vajalik töö oli tehtud, otsustasime peale vihma kohe koolimajja sõita. Kõik olid märjad, kõigil oli külm. Tüdrukud anusid Tanelit, et nende rattad kärule võetaks ja et neid autoga tagasi transpordidaks. Kokkuvõttes läksime ikkagi ise ratastega, ainult Muhkel sai autoga (kuna ta vist aitas seal hiljem midagi teha). Maali ja Laura käisid lompides hüppamas ja noorem neist suples ka tiigis riietega. Siis saabusid Piibe ja Hadley ning me läksime kooki sööma. Nägime Hadleyt tõenäoliselt viimast korda.
Maali ja Laura möllamas


Hiljem läks Kerli oma perega pisut sünnipäeva tähistama. Meanwhile in Juuru, mängisime meie pudelit. Kõik arvasid vist alguses, et see on tobe mõte ja et sellest ei tule midagi välja, kuid me tegime nii, et kirjutasime teod paberile ja pistsime pudelisse - kui pudel sinu suunas pidama jääb, võtad loosiga pudelist teo. Kavalamad inimesed olid kirjutanud tegusid nagu "Pühi tüdrukutetoa põrand puhtaks", "Pese põrandad puhtaks", "Puhasta WC-d" ja "Tee *enda nimi*-le massaaži". Kokkuvõttes peab Muhkel nüüd põrandapesijaks hakkama ja on meile siiani ühe armastusballadi võlgu. Gettur puhastab WC-d. 

Siis võtsime ÕM-i põlvikud ja täitsime need kommidega. See oli meie kingitus Kerlile. Viisime maki alla sööklasse ja sünnipäevalapse tagasi tulles sõime kaht erinevat kooki ja kringlit. Kõik olid väga väsinud, seega powernappisime pool tundi ja läksime siis alla tagasi, et alkoholivaba (!) Törley-ga "Ma pole kunagi..."-t mängida. Samal ajal mingid kümnesed külapoisid lõugasid ja kolistasid akende taga (tagajärgi märkasime järgmisel hommikul..).

Poiste aken hommikul. (Tänud külapoistele)



Friday, July 29, 2011

Neljapäev

Eile hommikul tegin mina endaarvates kavala liigutuse, kui panin pikkade varrukatega särgi. Töö lihtsalt venis täna, Laura ennustus pidas paika. Lõunapausiks olin poolsurnud.
Enne tööle tagasiminekut vahetasin särgi ära ja panin midagi õhemat. Mis tundus tark.
Tegime siis rahulikult tööd - eilne hakkuritiim (ilma meesteta) koristas oma jääke ja teine hakkuritiim hakerdas. Lisaks oli metsikult lämbe ja palav. Tegime siis viletsa meeleoluga tööd.

Tegelikult on kõik eelnev ebavajalik. Alles siis, kui silmapiirile ilmusid mustjad äikesepilved ja taevas hakkas sähvima, läks asi huvitavaks. Algul me jätkasime tööd. Turbokiirusel, sest äike justkui andis Lawrence'le ja Helenale uut energiat. Vahepeal viskasid nad metsaservale pikali, aga tulid peagi taas tööd tegema.
Need tumesinised pilved, väga järsk temperatuurimuutus, eikuskilt tekkinud metsik tuul ja inimeste näoilmed olid justkui maailmalõpu eel. Vot sellised on eestlased - enne maailmalõppu müttavad veel tööd teha. Et oleks ikka raha, mida taevas kulutada, I suppose.
Siis hakkas padukat sadama. Vett tuli nagu oavarrest, isegi metsas puude all (jah, me läksime äiksega metsa, kuna me ei suutnud otsustada, kas hullem on vihma käes märjana surnuks külmuda või surra puuga pähe saades). Muretsesime Kerli pärast ja samal ajal mõtlesime, mis edasi teha. Taevas välkus nagu staaridest ja fotograafidest pungil punane vaip. Müristas ja kallas metsikult, tuletan meelde.
Üritasime hüvastijätupildi võimalikult rõõmsa teha
Ma ei mäleta, kes meist selle ülimalt iseenesestmõistetava ja hea idee peale tuli, aga üsna pea otsustasime karavani varjule minna. "Jookseme keset tühja põldu äikse käes? See on ju enesetapp!" Mõttepaus. "Jookseme mööda vastvalminud terviserada!"
Paljud naersid, kui jooksime elu eest mööda seda toredat isetehtud teed. Kotkas vist käis mäsagi (mis mind neid kände vaadates üldse ei üllata). Karjuti, naerdi, nuteti vist isegi. See kõik nägi välja kui ehtne horror-/katastroofmovie.
Jõudsime karavani ning tegime kohe algust hüvastijätuvideotega. Getturi matustel laulame Queeni "Who Wants To Live Forever"it. Minul veel nii selgeid soove pole.
Aga! Kokkuvõttes jäime kõik ellu. Lõpp hea kõik hea. Maali

Sama päeva õhtul, peale hõrgutavaid pannkooke, mängisime taas ühe huvitava söömismängu. See sobis meile väga hästi. Mängu eesmärk oli süüa võimalikult palju šokolaadi piiratud aja vältel, mille käigus pidime ka kindad, mütsi ja salli selga ajama. Mängu käigus tõusid emotsioonid aina kõrgemale ja lõpuks olid kõigi häälepaelad karjumisest valusad.

Katrin
Muhkel
Annika
 Aitasime ka Kerlil tema viimasest päevast alakana täit mõnu tunda ja tegime lapsikusi.

Wednesday, July 27, 2011

Tööpäev

 PS1! Meil on uus liige!
Meie uusim liige Hans
Kuna me pole kordagi fotokat tööle kaasa võtnud, siis täne me seda tegime.
töö esimeseks etapiks on puude kokkukorjamine metsast hunnikutesse

Lawrence

Getter ja Katrin

raju Getter

Kotkas

Katrin tundmas vabadust
PARIM SÕBER -HAKKUR
teiseks etapiks on hakkurisse puude panemine
saadud jura (hake) viiakse kärudega metsa
Maali ja Helena- tugevad Eesti naised
midagi sellist me siis üritamegi teha
Tallinna Õpilasmalev
lesotaja
ilmselgelt on koju tulles tuju laes
higised ja väsinud
väike veesõda

veesõjast ei piisanud, et leevendada tapvat kuumust
lõpptulemus
Laura sirgendab vol 2
saatsime Mihkli ta kipsiga ära. Ootame tagasi haisuvaba Mihklit

õhtupooliku veetsime mänge mängides
eile käisime külapoistega korvpalli mängimas
oli vaja ka ergutustiimi


Kerli
Annika ja Laura



PS2! Nusica ja Nussa on meie külapoes tühjaks ostetud:(
PS3! Me oleme üritanud juba kaks päeva korrastada oma eluruume, kuid tulemusteta
PS4! Gerlinil ja Merilyl oli täna veepäev!

Monday, July 25, 2011

Rets Raega

Nagu me mainisime, käisime nädalavahetusel Raes. Tegelikult Jüris.
Meie väike trip algas laupäeva hommikul kell pool seitse, et kõik ikka pesemas ära jõuaksid käia. Sõime meie kokatädi tehtud imehäid vorstivõileibu ja hakkasime Hagudi poole kihutama, et rongile jõuda. Sõitsime kõigepealt Tallinna. Meil meenus, et laupäeva hommikul kell 10 avatakse Telliskivi kirbuturg. Kuna me jõudsime just kümneks sinna, käisime ka seal ära. Saime meie armsatele Rebastele TASUTA riided.
Kotkas mainib ära siinkohal, et Balti jaama pagasihoid on mõttetult kallis!
Edasi läksime järgmise rongi peale, et sõita Lagedile. Kui kohale jõudsime, väitis Mihkel, et teab küll, kuhu edasi sõita. Me siis kõik usaldasime teda ja hakkasime sõitma. Küsisime veel ühe tädikese käest, kuhu poole minna. Põhimõtteliselt oli see tädike süüdi meie vaevarikkas väntamises. Kui sihtpunkti jõudmiseks oli jäänud vaid kaks kilomeetrit (sõitnud olime siis juba 12 km), nägime teeviita, mis näitas, et rongijaam on 3 km kaugusel. See tädi oli värdjas.
Higised oivikud Jüri Konsumi ees
Getter janu kustutamas


Jõudsime siis lõpuks Jüri spordihoonesse, kus meid võtsid vastu kaks toredat rühmajuhti Nele ja Roosi. Seejärel jooksime võimalikult kiiresti pesema, et jätta endast puhas esmamulje. Peale seda läksime sööma Peetri Pizzasse. Seal nägime ka Rae gängi. Kiire tutvumismäng ja saime sööma minna.
Peetri Pizza hõrgutised

Tsekime Rae kutte
Vaatepilt oli vist meeldiv
Peale sööki on neil samasugune traditsioon nagu meil- ka nemad lähevad poodi (toiduvarusid täiendama). Siis läksime tagasi ning tegime paar võrkpallimängu. Hiljem tegime seltskondlikke mänge.

Öine meeleolu

Väike photoshoot
Öiste tegevuste hulka kuulus ka reiv, jäätisesöömine ja piljard. Lõpuks läksime mõnusas meeleolus tuttu, AGA...
meid äratati kell 04.45 ja talutati otsemaid külma öhe. Vaid vähesed jõudsid panna selga retsiriided (ainult Helena ja Annika panid selga neile soetatud retsisärgid). Kaasa kästi võtta ka hambahari. Nimelt lasti meil pesta sinepiga hambaid. See polnud meeldiv. 


Hundid Mihkel, Getter, Laura ja Kerli

Unised rebased

Hambapesu sinepiga

Taaskord hommikuvõimlemine
Rebased jagati paaridesse


Katkine muna ja jahu peas



Keefir



Jahu seest komme otsimas. Nägu tehti muidugi enne märjaks.
Et rebased ikka korralikult poriseks saaks
Rebane Katrin

Porgandi söömine

Rebane Maali

Vande andmine
Rebastest said hundid. Kell kuus saime tagasi magama minna ja lasime kella kümneni. Pidime minema ujuma, aga õnneks tulid suured vihmapilved ja see seik jäi ära. Sai leso lasta. Vahepeal toimus ka suur pizza söömine.
Katrin

lesoooooo

Triin Koris

Rasmus

turnimine talle meeldib


Külaskäigu lõpetasime vägistamismänguga

Getter ns


Maali

Gerlin


Reis oli ilmselgelt väsitav

Igaljuhul jäid kõik Juurukad tripiga rahule. Inimesed olid väga mõnusad ja sõbralikud. Teinekordki.