Kerli-Greete sünnipäev!

Reede oli see imeline ja maagiline päev, mil meie armas Kerli sai 18! Vähe sellest, et sünnipäev, lausa kaheksateistkümnes! Palju õnne teovõimeliseks saamise puhul!

Hommikul võtsime kaardi, lilled ja õhupallid ning lootsime ta üles äratada. Ma usun, et me tegime kõik õigesti, aga ta oli juba tund aega üleval olnud ja äratamine ei tulnud seega välja. Aga meie unised hääled olid kindlasti armsad. Laulus tekkis korraks komplikatsioon, kuna paljudel oli raskusi otsustamisega, kas öelda Kerli või Greete (või mõlemad).

Tööle pidime hakkama varem minema, kuna rattasõit oli kahjuks pikem. Ent töö oli vahelduseks väga mõnus. Tõstsime kive hunnikust konteinerisse. Esimene hunnik oli üpris väike, selle tegemiseks läks vähem kui poolteist tundi. Istusime taas rataste selga ja väntasime uuele põllule. Maali oli tund aega rajalt maas, teised tegid niikaua äärmiselt viisakat konveierit. "Aitäh!" "Palun!" - neid kuulsin sadu kordi.  Kõik töötasid üllatava innuga. 

Lõunapausile sõitsime kaks korda kauem.

Teise tööpäeva poole keskel hakkas vihma sadama. Ootasime kõik keepides puude all. Kuna vajalik töö oli tehtud, otsustasime peale vihma kohe koolimajja sõita. Kõik olid märjad, kõigil oli külm. Tüdrukud anusid Tanelit, et nende rattad kärule võetaks ja et neid autoga tagasi transpordidaks. Kokkuvõttes läksime ikkagi ise ratastega, ainult Muhkel sai autoga (kuna ta vist aitas seal hiljem midagi teha). Maali ja Laura käisid lompides hüppamas ja noorem neist suples ka tiigis riietega. Siis saabusid Piibe ja Hadley ning me läksime kooki sööma. Nägime Hadleyt tõenäoliselt viimast korda.

Maali ja Laura möllamas

Hiljem läks Kerli oma perega pisut sünnipäeva tähistama. Meanwhile in Juuru, mängisime meie pudelit. Kõik arvasid vist alguses, et see on tobe mõte ja et sellest ei tule midagi välja, kuid me tegime nii, et kirjutasime teod paberile ja pistsime pudelisse - kui pudel sinu suunas pidama jääb, võtad loosiga pudelist teo. Kavalamad inimesed olid kirjutanud tegusid nagu "Pühi tüdrukutetoa põrand puhtaks", "Pese põrandad puhtaks", "Puhasta WC-d" ja "Tee *enda nimi*-le massaaži". Kokkuvõttes peab Muhkel nüüd põrandapesijaks hakkama ja on meile siiani ühe armastusballadi võlgu. Gettur puhastab WC-d. 

Siis võtsime ÕM-i põlvikud ja täitsime need kommidega. See oli meie kingitus Kerlile. Viisime maki alla sööklasse ja sünnipäevalapse tagasi tulles sõime kaht erinevat kooki ja kringlit. Kõik olid väga väsinud, seega powernappisime pool tundi ja läksime siis alla tagasi, et alkoholivaba (!) Törley-ga "Ma pole kunagi..."-t mängida. Samal ajal mingid kümnesed külapoisid lõugasid ja kolistasid akende taga (tagajärgi märkasime järgmisel hommikul..).

Poiste aken hommikul. (Tänud külapoistele)